Kodutoit – tervislik kogu perele

Kultuurid, mis on sajandeid olnud truud tervislikule ja puhtale traditsioonilisele toidule, on nüüd võtnud suuna eeltöödeldud „kiirtoitude“ poole, mis haarab üha enam mõõtu meie vöökohal. Selline trend ei mõjuta ainult inimesi – hinnanguliselt üks kolmest lemmikloomast on ülekaaluline või rasvunud. Sarnast statistikat on avaldatud seoses inimeste kaalutõusuga Ühendkuningriigis ja USA-s. Sajandeid on koerad söönud inimestega sama toitu. Vastupidiselt levinud arvamusele on koerad omnivoorid, mitte pelgalt lihasööjad nagu hundid. Varasemalt elasid koerad oma peremehe toidulaua ülejäägist ning otsisid toitu prügikastidest ja metsast. Viimasel sajandil on koertest saanud „toaloomad“, kes magavad meie magamistubades. „Koeratoidu“ leiutamine muutis koerte toidulaua tasakaalukamaks ning lemmikute söötmise inimestele mugavamaks ja odavamaks. Koeratoidu andmisega kaasneb samas ülesöötmise oht, kuna paljud kaubanduses saadaolevad toidud sisaldavad liigset rasva ja maisisiirupit. Poetoidud ei ole läbinisti halvad, kuna sisaldavad olulist aminohapet tauriini ja ennetavad seega tauriinipuudusest tekkida võivaid haigusi. Viimastel aastatel on tarbijaid hirmutanud sagedased probleemid seoses lemmikloomatoitude tootmisega. Tihti on tegu Salmonella bakteri või toksiinidega nagu näiteks melamiin, mis oli 2007. aastal aktuaalne probleem Austraalias ja USA-s. Kasside versioon „hullu lehma tõvest“ ehk veiste spongiformsest entsefalopaatiast (BSE) avastati 1990ndatel aastatel Ühendkuningriigis kassitoidu saastumisel prioonidega. Hiljuti raputas Euroopa Liidu toiduahelat hobuseliha skandaal – IKEA, Sainsbury ja TESCO toidulett oli hobuselihaga „saastunud“. Kuigi mitmetes kultuurides on hobuseliha delikatess, peitub probleem hoopis selles, et hobuseliha ei pruugi olla inimtoiduks kõlbulik, kuna sisaldab kahjulike ravimite jääke.

Mures? Te pole ainuke

Inimesed muutuvad toiduahelaga seotud probleemidest üha teadlikumaks. Hea on see, et te ei ole sunnitud selles ahelas osalema. Paljud inimesed on lõpetanud valmistoitude ostmise oma perele ja lemmikloomadele ning hangivad oma liha, piimatooted, puu- ja juurviljad kodu lähedal asuvatelt väiketootjatelt. Alustamiseks on hea külastada taluturge ja kohalikke ühistuid. Selline toidu teekonna „jälgimine“ on kasulik teie vöökohale ja annab teile meelerahu.

Kuidas saan oma lemmiku eest hoolitseda?

Valmistage oma koerale või kassile toit samast toorainest, millest endalegi. Olge toidu valmistamisel hoolas, eriti kui teil on kasvav kutsikas, kassipoeg või tervisemuredega lemmik. Alustamiseks vaadake üle alljärgnev nimekiri:

 

      • Küsige kodutoidu valmistamiseks nõu oma loomaarstilt – paljud jagavad rõõmuga usaldusväärseid allikaid. Küsige oma loomaarstilt soovitust toitumisnõustaja valikus, eriti kui teie lemmikloomal esineb toiduallergiaid või teisi terviseprobleeme. Tehke uurimistööd – kasutage usaldusväärseid allikaid ja olge Internetis leiduvate retseptidega ettevaatlik ning veenduge esmalt, et need just teie lemmikule sobivad.

 

      • Konsulteerige dr. Susan Wynn’i väljatöötatud tasakaalustatud „paleoretseptidega“ koertele ja kassidele. Dr. Wynn on USA-s, Atlantas tunnustatud holistiline veterinaararst ja toitumisnõustaja.Investeerige elektrilisse haudepotti. See võimaldab teil lemmikule suures koguses kvaliteetset toitu valmistada ka siis, kui teid ennast kodus pole – ülejääki saab hoida külmikus ja vajadusel järgnevatel päevadel soojendada.

 

Kõik toidud ei ole kassidele ja koertele ohutud!

 

  • Avokaadod, šokolaad, makadaamiapähklid, küüslauk, sibulad, viinamarjad jne. on kassidele ja koertele MÜRGISED ning võivad põhjustada loomade haigestumist või surma.
  • Kontrollige enne toidu valmistamist koostisainete ohutust ASPCA A kodulehel toodud mürgiste taimede ja toitude andmebaasist. Vältige toortoitu – toores liha, isegi ‘orgaaniline’, kannab edasi kahjulikke baktereid nagu Salmonella ja E. coli, mis võivad põhjustada tõsiseid seedeprobleeme ja isegi surma. Küpsetamisel kõik bakterid surevad ning toit muutub ka paremini seeditavaks.

 

Muud kasulikud allikad:

European Society of Veterinary and Comparative Nutrition   World Small Animal Veterinary Association Global Nutrition Committee  Orignaal artikli leiad siit