Vaktsineerimine

Miks on oluline lemmiklooma vaktsineerida?

Kutsikate ja kassipoegade immuunsüsteem ei ole sündides veel täielikult välja arenenud. Kaitsvaid antikehi saavad nad emapiimast. Emapoolne immuunsus hääbub loomalapse esimestel elunädalatel, millega kaasneb oht haigestuda tõsistesse viirushaigustesse. Kutsikaid ohustavad näiteks koerte katk ja parvoviirus. Kassipoegi ohustab väga tõsine viirushaigus kassikatk. Marutaud võib nakatada kõiki imetajaid ning see on 99,9% surmav. Ainult 2 või 3 inimest on tänu moodsale meditsiinile sellest haigusest terveks saanud. Kõik need koledad haigused on vaktsineerimisega ennetatavad.

Võibolla ma soovin, et mu lemmikul areneks immuunsus välja “loomulikult”?

Noortel loomadel on emapoolne „loomulik“ immuunsus ainult siis, kui ema on haiguse läbi põdenud ja sellest tervenenud või end vaktsineerinud. Seetõttu soovitavad loomaarstid oma lemmikloomi vaktsineerida juba 6.-8. elunädalal, kui emapoolne kaitse on hajunud. Kui soovite, et teie lemmikloomal areneks immuunsüsteem “loomulikult”, tähendab see piisavat kokkupuudet elusviirusega ja sellega võitlemist. Enamasti tähendab see lemmiku nakatumist ja haiguse läbipõdemist. Viirustega nakatumine põhjustab ägedat haigust ja lõppeb sageli surmaga. „Loomulik“ immuunsus ei ole seda väärt – vaktsineerimine on ohutum ja vastutustundlikum valik. Kutsikad ja kassipojad vajavad haiguste eest kaitsmiseks enamasti 2-3 vaktsineerimist. Esmane vaktsineerimine marutaudi vastu toimub üldjuhul looma 12. elunädalal. Aastaseks saamisel antakse nii kassidele kui koertele „lisadoosid“. Peale seda vaktsineeritakse loom kas igal aastal või iga kolme aasta järel, vastavalt vaktsiinide kättesaadavusele. Kuigi antikehade tiitri määranine laboris on võimalik, on see 3-5 korda kulukam kui vaktsineerimine iga 1-3 aasta järel.

Mis on koerte katk?

Koerte katku põhjustab viirus, mis tundib kehasse läbi looma nina ja suuõõne. Varjupaikades, kus on palju loomi koos, levib viirus väga kiiresti. Isegi koerad, kellel sümptomid puuduvad, võivad viirust 2-3 kuud pärast tervenemist edasi kanda. Sümptomiteks on eritis silmadest ja ninast, keha vappumine ja krambid. Mõndadel koertel, kes on pealtnäha tervenenud, esineb veel nädalaid hiljem neuroloogilisi sümptomeid ja krambihooge. Mõned sümptomid jäävad püsima, loom muutub jõuetuks ja alistub haigusele.

Mis on koerte parvoviirus?

Koerte parvoviirus või “Parvo” on väga vastupidav viirus, mis on keskkonnas üldlevinud. Põhjus, miks loomaarstid ei soovita uutel koeraomanikel oma kutsikatega koeraparki minna, ongi selles, et nakkuslikud osakesed elavad pinnases aastaid. Kui kutsikale on tehtud kõik vajalikud vaktsiinid, on oht väiksem. Selle viiruse vastu on end väga keeruline kindlustada. Haigestuvad enamasti vaktsineerimata kutsikad. Vanemate koerte seas on Parvo vähemlevinud, kuid mitte võimatu, eriti kui loom pole vaktsineeritud või on nõrga immuunsüsteemiga. Kutsikad nakatuvad kokkupuutel saastunud pinnase või väljaheidetega. Viirus võib rünnata kahel viisil. Esmalt võib see nakatada luuüdi, kus moodustuvad kutsika immuunsüsteemi juhtivad rakud. Ilma nende abilisteta võib viirus tundiga teistesse kehaosadesse ja kahjustada oluliselt immuunsüsteemi. Viirus võib rünnata soolestikku, põhjustades sageli ägedat verist diarröad ja oksendamist. Soolestikku tekivad „augud“, mis sillutavad tee teistele patogeenidele. Enamik kutsikaid sureb suure vedelikukaotuse tõttu.

Mis on kassikatk (panleukopeenia)?

Cerebellar hypoplasia

Mis on marutaud?

Marutaudi põhjustab viirus, mis levib sülje kaudu. Enamasti nakatuvad imetajad hammustamisel tekkinud haava kaudu. Hammustamise järel areneb päevade või kuudega äge neuroloogiline haigus. Loom läbib mitmeid sümptomaalseid staadiume, mis väljenduvad depressiooni, isutuse, ägeda agressiooni puhangutena. See hirmutav haigus päädib surmaga enamasti 10 päeva jooksul – viirus halvab looma ja ohver lämbub. Viirust kannavad edasi nii kodu- kui metsaloomad. Sageli on haigust diagnoositud metsikutel või hulkuvatel koduloomadel, kes on kokku puutunud jäneste, rebaste, skunkide, pesukarude või nahkhiirtega. Olge ettevaatlik – eksinud väikese haavaga kassipoeg võib kanda surmavat viirust! Enamikes riikides üle maailma on paika pandud marutaudivastast vaktsineerimist puudutavad seadused, et haiguse levik loomade ja inimeste seas kontrolli all hoida. Kassipojad ja kutsikad tuleb vaktsineerida umbes 12. elunädalal (sõltuvalt kohalikust seadusandlusest). Vaktsineerimist korratakse, kui loom saab 1 aastaseks, mil vaktsineeritakse loom uuesti üheks või kolmeks aastaks.

Vaktsiinide KKK-d

Kas vaktsineerimine on valus?

Süstla nõel torkab õrnalt nahka, mida mõned loomad ei märkagi! Mõnel lemmikloomal võib süstepiirkond päev või paar hell olla.

Kas mu lemmikloom võib vaktsineerimise järel saada vähi?

Mõnel kassil võib vaktsineerimise järel areneda välja nn kasside süstepiirkonna sarkoom, mida seostati varem otseselt vaktsiiniga. Hiljutised uuringud on näidanud, et sarkoomi arengus võib rolli mängida geneetika, kuna mõnel kassil areneb sarkoom välja peale süstimist mistahes ravimi või soolalahusega (mitte vaktsiiniga). Tänapäeval on vaktsiinidest eemaldatud varem arvatavalt sarkoomi põhjustanud alumiiniumipõhine abiaine. Sarkoomi esinemine Ühendkuningriikides oli 2007. aastal umbes 1 juhtum 16 000-50 000 kassi kohta. Oht on seega väga väike. Väikese ohu tõttu süstitakse kasside vaktsiin võrreldes koertega teistesse piirkondadesse. Juhul kui sarkoom peaks süstepiirkonnas arenema, on seda kergem opereerida – nii võib päästa looma elu. Kui teie kassil või koeral tekib süstepiirkonnas kühm, võib see olla normaalne põletikuline reaktsioon, kuid laske see oma loomaarstil siiski võimalikult kiirelt üle vaadata. Põletik peaks üldjuhul mõne päevaga taanduma. Kui teil on vanem kass, keda vaktsineeriti 1990ndatel või varastel 2000ndatel, arvestage, et sarkoom võib ilmneda ka aastaid pärast vaktineerimist. Igapäevase paitamise ja massaažiga saate nahakühmude teket kontrollida – teie lemmikloom oskab seda hinnata!

Parasiidid

Sisemised ja välised parasiidid on koeri ja kassi vaevanud läbi aegade. Kutsikad ja kassipojad puutuvad parasiitidega kokku juba oma ema kaudu – isegi läbi rinnapiima! Toome järgnevalt välja kõige levinumad parasiidid.

Ümarussid

Ümarussid ärritavad soolestikku (oksendamine, diarröa) ja võivad põhjustada ajutisi soolesulgusid. Ümarussidel on märkimisväärne elutsükkel, mida on peaaegu võimatu katkestada. Kutsikad ja kassipojad nakatuvad sageli juba lootena ema kõhus. Isegi kui emale on tehtud ussitõrjet, võib looma maksa jääda mitteaktiivseid ümarussi tsüste. Tsüstid aktiveeruvad tiinusega ja nakatavad looted. Nakkus võib levida ka läbi rinnapiima. Kui loomaarst teie kutsika või kassipoja üle vaatab, võtab ta võimalike ümarussi munade tuvastamiseks fekaaliproovi. Soolehaiguste ennetamiseks tuleb teha ussitõrjet. Kui teie koer on tiine, on kutsikate nakatumist ema kõhus võimalik moksidektiini ja fenbendasooli manustamisega loomaarsti järelvalve all ära hoida.Ümarussid võivad põhjustada infektsioone ka inimestel, eriti lastel. Lapsed võivad ümarusside nakkuse korral jääda pimedaks. Korralik hügieen ja iga-aastane fekaaliproov aitab kaitsta inimesi nakkuse eest.

Kidaussid

Kidaussid on levinud kutsikate ja kassipoegade seas. Väljaheite allaneelamisel või saastunud pinnasega kokku puutudes võivad nakatuda ka täiskasvanud koerad. Kidaussid võivad koeri (ja inimesi!) nakatada vastsetena ka läbi naha. Nakatumine käib sarnaselt ümarussidega – ema rinnapiimaga või juba looteeas. Kidaussid nakatavad soolestiku ja imevad peremeesorganismi verd. Loomal võib tekkida diarröa, aneemia ja üldine nõrkus. Kidaussid põhjustavad inimestel kidausstõbe, mis tähendab, et vastsed võivad tungida läbi naha, tekitades valu ja põletikku. Kidaussid võivad nakatada ka inimese seedetrakti. Kui lähete koeraga randa, võite enese teadmata tuua koju muudki kui vaid liiv varvaste vahel! Koeraomanikud peavad teadma, et nende koer võib kidausse levitada ja parasiitide leviku tõkestamiseks tuleks väljaheited leviku vältimiseks alati ära korjata.

Ehhinokokk-paeluss

On oluline, et inimesed, kes lemmikloomaga ringi reisivad, oleksid paelussist teadlikud. Mitmed Euroopa riigid nõuavad spetsiaalset ussitõrjet, et see parasiit nende riiki ei jõuaks. Miks on see nii oluline? Ehhinokokki ehk hüdatiidtsüsti leidub üle maailma ning võib nakatada koeri, kasse, rebaseid, hunte, närilisi, jäneseid ja koiotte. Lambad kannavad peremeesorganismina parasiiti edasi. Ohustatud on kõik välitingimustes elavad lemmikloomad, kes peavad jahti. Kui ehhinokokk inimesele levib, moodustub maksas, ajus või lihastes hüdatiidtsüst. Tegu on pahaloomuliste tsüstidega, mis põhjustab suurt suremust (näiteks kopsutsüsti puhul on suremus isegi ravi saamisel keskmiselt 70%, viis aastat diagnoosi saamisest). Ärge toitke lemmiklooma lambalihaga, mis võib olla endeemilises piirkonnas nakatunud. Küsige oma loomaarstilt, kas ehhinokokk-paeluss on teie piirkonnas probleem ja tehke vastavalt sellele ussitõrjet.

Orginaal artikli leiad siit